3,5 / 5-st- 3.92 Kogukonna hinnang
- 13 Hindas albumit
- 5 Andis sellele 5/5
Mo ’raha, mo’ probleemid ja mo ’populaarsus, mo’ kontroll. Arvestades, et tal on kaks järjestikku teemante müüvat albumit, teab Eminem seda paremini kui keegi teine. Esimesed inimesed kurtsid, et ta võttis oma šokivõtteid The Marshall Mathers LP-s liiga kaugele. Siis nad virisesid, kui ta hülgas nad tõsisema tooni The Eminem Show pärast. Nüüd on ta suures osas tagasi pöördunud oma Slim Shady viiside juurde - mida inimesed on palunud - ja nad kurdavad, et see pole piisavalt tõsine. Osa võidad, osa kaotad.
Inimesed leiavad palju põhjuseid Eminemi vihkamiseks; 15-aastane lindistab oma rassiliste ropenditega, tema hääl on tüütu, neile ei meeldi tema biidid, ta räppib Kimi kohta liiga palju, tal on tohutu poppublik, tema singlid on jultunud jne. Mõned kaebused on mõistetavad, teised ei ole. Sõltumata sellest, kas lasta neil asjadel tõdeda, et ta on uskumatu emcee, on lihtsalt vihkamine. Tema sõnamäng, riimistruktuur, voog ja kadents võivad mõtet segada. Oskuste osas saavad seda võrrelda väga vähesed. Kunagi. Kuid see ei tähenda alati parimat muusikat. Encore on selle näide.
Alustame siiski headest asjadest. Sellel LP-l on oma hetked, eriti esipoolel. Ta avab Evil Deedsis kena loo ja jätkab 50-ga (kes kõlab tema parimana pärast debüüti) tapmist Never Enough. Kollase telliskivitee jaoks mõeldud Em'i biit on nõrk, kuid piisavalt hea, et kanda oma kurikuulsa lindi veatut jutustamist. Sarnaselt mänguasjasõduritega on ta siin üks parimaid töid, alates tema toodangust (koos Martika prooviga) kuni Benzino ja Murder Inc veiseliha haarava ülelugemise, hindamise ja järelduseni. Ta pöörab end poliitiliseks ja röögib räigelt Moshi Bushi (põhjustades poliitikutelt tema nähtavust arvestades kindlasti mõningaid tagajärgi). Kahjuks on kõik siit allamäge.
Kohustuslik Kimi põrutussessioon on siin Puke juures. Puudub mitte ainult Bonnie & Clyde ’97 ja Kill You’i kuri geenius, vaid see on ka tapmisel Queeni trummiproovist hoolimata kohutavalt ärritav. Ka minu 1. singel kannatab, kuid vastupidisel põhjusel. Seekord tapab tema hingetu sünnituse just biit. Dre, kes helistab 8 löögiga, pakub koos Vihmamehega kurjakuulutavat valikut, kui Em viib selle tagasi oma Slim ma ütlen üsna palju Shady päeva. See töötab esimeses salmis; leian, et olen solvav, minu meelest solvav / minu meelest solvav / seega, kui peaksin tõmbama joone alla aiad / kui, siis millises ulatuses peaksin ma minema / põhjustama, et see läheb kalliks / on teisel pool kohtutuba kaitseväes / nad ütlevad, et põhjustan ulatuslikku / psühholoogilist närvikahjustust ajule, kui ma lähen pikale / nii kaugele inimeste kulul / ma ütlen, et te kõik olete liiga jumala tundlikud, et see on tsensuur ja see on paremal jumalateotuses / lõpetame selle jama nüüd, sest ma ei seisa selle eest / ja Christopher Reeves ei istu selle nimel. Kuid ainus vähem naljakas kui teine salm on järgmine lugu Big Weenie. Ma arvan, et tal on vaja naljakaid jamasid kirjutada, sest enamus seda pole. Sellisest persest saab lugu, mida sa armastad või vihkad. Ükskõik mis juhtum on, on kindlasti sürreaalne kuulda, kuidas ta MTV-st selle Triumphi marionetina tervet lugu räppis. Siis on muidugi ka lihtsalt Lose It, ülekaalukalt halvim lugu, mille Eminem või Dr Dre kunagi teinud on. Tundub tõesti, et nende eesmärk oli siin teha võimalikult hull lugu. Sinna viiv vahepala on aga neetult lõbus.
Asi läheb lõpuks veidi paremaks, Mockingbird on Hailie jaoks veel üks lugu, mis on silmapaistvam veatu kohaletoimetamise poolest. Sama võib öelda ka Crazy In Love kohta, kui Em sirutab kättemaksuga oma värsse. Parim võib jääda viimaseks, kuna Dre ja 50 liituvad Emiga nimiloo ja kindla hittloo nimel.
Kokkuvõttes on album kahtlemata Em'i halvim suurem soolo väljaanne. Lavastus on kindel, kuid silmapaistmatu ning enamasti on konksud tõesti ärritavad. Em ei leia oma tõsise ja rumala teema segule sobivat tasakaalu, enam kui tõenäoline, sest enamik tema huumoripüüdlustest pole üllataval kombel naljakas. Naersin alati tema valjude riimide üle valjusti ja siin ei olnud palju sellist, mis isegi naerataks. Nii suur emakee ei tohiks seda keskmist albumit teha.
